A Travellerspoint blog

Teel Helsinkisse

Ja ongi meie reis alanud! Reis tundmatusse, riiki, mis hõlmab endas nii palju eelarvamusi ja vastandlikke tundeid. Kas Kolumbia on riik, kuhu peaks puhkama soitma perega, kaasas ühe aastane laps? Seda me veel ei tea, sest istume alles Vikingline Xpressi pardal ja jälgime üle jääpudruse lahe kaugeneva ja hämarusse hajuva teletorni tuttavat kontuuri.
Kõik sai alguse 14.dets-l kui õhtul toolt koju tulles ütles Merly mulle, et Facebookis on yles riputatud Lufthansa sooduslennupiletite müügikampaania, mida viib läbi Estravel. Sihtpunktid koosnesid eranditult yksnes Uue-Maailma riikidest, hõlmates endas nt. Equadori pealinna Quitot, Venezuela Caracast, Kolumbia Bogotad ja mõnda veel. Kahjuks polnud kampaanias ära märgitud Peruud ja Limat, kuhu oleks vast kõige rohkem tahtnud lennata, et täita oma ammune Kristjanile antud lubadus ja talle kylla minna. Kuna rannukihk oli ikkagi suur ja valima pidi kiiresti (paari tunni jooksul), siis peale mõningat noupidamist Merly ja paari sõbraga, sai vastu võetud otsus, et ostame lennupiletid Bogotasse. Nyyd tagantjargi mõeldes tundub, et see otsus sai ehk vastuvõetud pisut eufoorilises seisundis, kantuna tundepuhangust, et maailma on vaja avastada ning tundma õppida (Yldiselt olen ma selga saanud, et reisimise peale raha kulutada on paris mõistlik). Lisaks oli ka jõuluaeg, maailm säras tuledes, kõik olid rõõmsad ning reisile mineku aeg tundus kauge ja määratlematuna.
Et miks ma kahtlen oma otsuse kainuses? Sest pileteid ostes saime aru, et ajaliselt nii pikale reisile minnes ei õnnestu meil ilmselt väikest last kellelegi koju hoida jätta ja ta tuleb kaasa võtta. Kui midagi peaks temaga seal juhtuma, siis jääb see meie sydametunnistusele, samas kui terve elu hirmus ja kartes elada, siis on see suure tõenaosusega asjatult voi väheväärtuslikult elatud elu, millega võivad kaasneda sellised negatiivsed ilmingud nagu kibestumus ja kahetsus.
Niisiiis sai vastu voetud otsus - sõidame ja mõtleme sealjuures positiivselt, maandame võimalikke riske, ei torma mõtlematustesse ning säilitame kylma verd ja kainet mõistust. Hirmul on suured silmad nagu öeldakse. Pea kõikide reisidege on eelnevalt kaasnenud aukartus ja hirm tundmatusse mineku ees, aga see hirm on selline magus ja ahvatlev, et tule, maitse, saa minust võitu ja sa ei kahetse. Iga kylastatud maa on sealt lahkudes tundunud palju turvalisemana kui sinna minnes. Siiski otsustasime, et Merly ja Sonja on valmis peale Kariibimere piirkonna kylastamist reisi katkestama, kui see osutub Sonjale liiga kurnavaks. Sel juhul ostame Merlyle uue ja varasema tagasisõidupileti. Vahe on lihtsalt selles, et tema saab kulutada oma reisieelarve järelejaanud osa ca 24h jooksul kitsatel reisilennuki istmetel ja lennujaamades, samal ajal kui mina pean leppima veel ligi 3 nadalase ringitrampimisega igavese kevade maa kohviistandustes, dzunglis ja mägedes. Aga ärme torma syndmustest ette. Elame praeguses hetkes, vaatame enda ymber tuiavaid soomlasi, kes on nagu ikka kõik yhte nägu ja laseme reisil endal hakata vaikselt oma kuju võtma.

Posted by Eestlane 17:00

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Be the first to comment on this entry.

This blog requires you to be a logged in member of Travellerspoint to place comments.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint